Elektripaigaldiste käit

■Käidukorralduse üldpõhimõtted ■Mitteelektritöö ja elektritööd kodus ■Elektritöö ettevõtja poolt sooritatavad elektritööd ■ Käidukorraldaja ■Käidukorraldaja vajadus ■Pädevusklassid ■Pädevuseksam ■Käidukorraldaja kohustused ■Käidu- ja hoolduskava ■Käidu organisatsiooniline korraldus ■Elektrialanae ohuteadlikus ■Dokumentatsioon ■Töökorraldus ■Käidutoimingud ■Tehnilise kontrolli toimingud ■Käidutoimingute ohutus ■Käiduohutuse põhialused ■Tavakäidutoimingud ■Töötoimingud ■Hooldustööd ■Tehnilise kontrolli kord ja kontrollmõõtmised ■Elektripaigaldiste liigitus

OЬ Estelekter AVALEHELE

Käidukorralduse üldpõhimõtted

Elektripaigaldise käidu all mõistab sellekohane standard igasugust, sealhulgas töötoiminguid sisaldavat tegevust elektripaigaldise talitluses hoidmiseks. Käit hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning nii elektri- kui ka mitteelektri tööd. Varem on eesti keeles sõna käit asemel kasutatud võõrsõna ekspluatatsioon.

Elektripaigaldiste käitu sätestavad Eestis elektriohutusseadus, selle alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri määrused, standardid, juhendid ja muud dokumendid. Seadusest tulenevalt on elektripaigaldise nõuetekohase käidu tagamine omaniku kohustus. Omaniku või teda esindava valdaja määratlemine on elektripaigaldiste eri omandivormide tõttu mitmesugune. Omanik võib olla esindatud ühistu või ühisuse või kinnisvara haldaja poolt või mingis muus vormis. Seadusekohane vastutus ja kohustused käidu korraldamiseks on aga kõigil juhtudel ühesugused. nõuetekohase käidu tagamine on otseselt seotud inimese, vara ja keskkonna turvalisusega.

Elektriohutusseaduse kohaselt tuleb elektripaigaldist remontida, hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Elektripaigaldist võib kasutada, kui see vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning selle kasutamine on samuti nõuetekohane. Elektriohutusseadus kohustustab elektripaigaldise omanikku

1) määrama kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldisele, mille peakaitsme nimivool on üle 100 A, käidukorraldaja; kui peakaitsme nimivool on 100 A või alla selle, ei ole käidukorraldaja määramine nõutav;

2) olema käidukorraldajaga tema kohustuste täitmiseks vastavasisulises (lepingulises) õigussuhtes, väljaarvatult juhtumil, mil käidukorraldajaks on elektripaigaldise füüsilisest isikust omanik ise (kui tal on sellekohane pädevustunnistus);

3) tagama käidukorraldajale tema kohustuste täitmise võimaluse (eelkõige materiaalsed vahendid);

4) tagama elektripaigaldise käidu vajaliku korralduse;

5) korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli;

6) omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;

7) teatama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esimesel võimalusel elektripaigaldise kasutamisel toimunud avariist või õnnetusjuhtumist;

8) andma Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi.

Kui elektripaigaldisele on määratud käidukorraldaja, saab omanik enamiku käidunõuete täitmise panna käidukorraldajale või lahendada need temaga koostöös.

Kui hoone asub elektripaigaldise kaitsevööndi läheduses, on elanikel ja omanikul tähtis teada kaitse-vööndis kehtestatud piiranguid. Piirangud võivad olla tingitud nii võimalikust elektrilöögiohust loomadele ja inimestele kui ka elektripaigaldise ja keskkonna võimaliku kahjustamise ohust. Nõuete teadmine võib olla vajalik remondi või renoveerimistööde korral, eriti kui sealjuures kasutatakse mehhanisme. Tavaisik ei pruugi teada, et kõrgepingel võib tekkida ülelöök meetrite kaugusele või et mõnel pikemal elektriväljas paikneval metallesemel võib indutseeruda sedavõrd kõrge pinge, et inimene võib selle eseme puudutamisel või käeshoidmisel saada elektrilöögi.

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning, kui tegemist on kõrgepingepaigaldisega, korraldada massiüritusi.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud

1) teha elektripaigaldise kaitsevööndis mis tahes ehitus-, mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus-ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid;

2) sõita elektri-õhuliinide kaitsevööndis masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

3) ehitada kõrgepinge-õhuliinide kaitsevööndis aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti;

4) töötada maakaabelliinide kaitsevööndis löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m (küntaval maal 0,45 m) ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast on kehtestatud Vabariigi Valitsuse sellekohase määrusega muuhulgas järgmiselt.

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised püsttasandid ning mille ulatus on

■ alla 1 kV pingega liinide korral 2 m,

■ kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m,

■ 35 kuni 110 kV pingega liinide korral 25 m,

■ 220 ja 330 kV pingega liinide korral 40 m.

Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised püsttasandid.

Alajaamade ja jaotlate kaitsevöönd ulatub nende ümber 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või, nende puudumisel, seadmetest.

Mitteelektritöö ja elektritööd kodus

Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega oskusi, mistõttu seda võib teha tavaisik. Elektriohutus-seaduse kohaselt ei loeta elektritööks

1) töid kuni 50-voldise vahelduv-ja kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetel ja –paigaldistes (väikepingelistel seadmetel ja -paigaldistes);

2) töid kuni 250-voldise nimipingega elektripaigaldis tes, mille käigus elektriseadmete ja -ahelate ümbriste kaitseaste ei vähene alla IP 20;

3) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega ühefaasiliste kaitsejühita pistikute ja ühendusjuhtmete ning sisustusvalgustite paigaldamist, remonti ja hooldust;

4) pingestamata kuni 250-voldise nimipingega paigaldistes elektriseadmete ja -ahelate kaitseümbriste või -katete avamist või eemaldamist viimistlus-, hooldus- või muude taoliste tööde tegemiseks.

Teadmiste mittepiisavuse korral tuleb tavaisikul lasta pingetust kontrollida ja elektriseadmete kaitseastet määrata elektrialaisikul või ohuteadlikul isikul.

Elektrialaisik on elektripaigaldiste käitu sätestava standardi [8] järgi isik, kelle küllaldane haridus ja kogemused võimaldavad tal vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Nende isikute hulka kuuluvad nt. elektriinsenerid, -tehnikud ja -oskustöölised.

Ohuteadlik on isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tuleneda võivaid ohtusid. Sellised isikud võivad teha elektritöid elektrialaisikute juhendamisel ja järelevalvel.

Tavaisik on isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka.

Sõltuvalt teadmistest ja oskustest tohib tavaisik oma kodus teha veel järgmist:

■vahetada hõõglampe pärast veendumist, et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjas olev lubatav võimsus;

■vahetada luminofoorlampvalgustite lampe ja süütureid;

■sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, sealhulgas kaitselüliteid;

■kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist;

■vahetada oma eramu või korteri keerekaitsmeid (kõnekeeles - kaitsekorke), jälgides seejuures, et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel; mitte mingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid „parandama”;

■vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid;

■kontrollida indikaatoriga pinge puudumist;

■pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus-ja pikendusjuhet või pistikut uute vastu;

■pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paindjuhtmes paiknevat riknenud vahelülitit uue vastu;

■pingevabas olukorras ühendada kohtkindlat valgustit
(näiteks laevalgustit) valgustiklemmidega;

■pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgustiklemmid valgusti-pistikupesaga või vahetada
riknenud valgustipistikupesa uue vastu;

■paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi (nimipingega kuni 50 V) seadmeid (näiteks valgustuseks või autosoojenduseks);

■pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega;

■demonteerida pingevabas olukorras elektri-juhtmestikku ja -seadmeid.

Tavaisik ei tohi remontida ega paigaldada kohtkindlat koduelektrivõrku (juhtmestikku, kilpeja nendes olevaid seadmeid), remontida elektrilisi majapidamisseadmeid ega tööriistu. Need on elektritööd ja nõuavad eriteadmisi.

Enne tööle asumist tuleb elekter töökohalt täielikult välja lülitada. Selleks tuleb välja lülitada elektrikilbis olev pea- või rühmakaitselüliti, võtta välja keere-kaitsmed või elektritarviti pistik pistikupesast. Peab olema kindel, et keegi ei saaks elektrit töökohale tagasi lülitada. Lukustatava kaitselahutuslüliti olemasolu korral tuleks viimane näiteks väikese tabalukuga lukustada. Lukustatava lüliti puudumisel võib elektri juhusliku sisselülitamise vältimiseks lülitusnupu või keerekaitsmepesa katta kleeplindiga ja kirjutada sellele vastav hoiatus. Mõlemal juhul tuleb välja panna ka hoiatussilt. Pinge puudumist tuleb töökohal kontrollida pingeindikaatoriga, niinimetatud proovilambi kasutamine on keelatud. Pingeindikaatori korrasoleku kontrollimiseks tuleb seda eelnevalt proovida teadaolevalt pingestatud pistikupesas.

Mitteelektritöö võib olla ka elektripaigaldisest eemal tehtav ehitamine, värvimine, puhastamine, kaevamine vms. Oma kinnistu piires tohib kinnistu omanik kaevata kaablikraavi ja paigaldada sellesse kaablit vastavalt eelnevalt koostatud projektile, milles peavad olema toodud kaevetööde tingimused. Kaevetöödel tuleb jälgida, et ei vigastataks teisi maakaableid. Kui maa kaevamisel paljastub telliste või betoonplaatide rida või hoiatuslint ja kaabli kohta puudub teave, tuleb töö kõhe katkestada ja köhale kutsuda elektri- või sidevõrgu esindaja. Magistraalkaablite vigastamine võib kaasa tuua trahve, elektrikaablite vigastamine on aga peale selle eluohtlik. Enne kaablikraavi kinniajamist peab kutsuma elektritöötaja, kes kontrollib, kas töö on tehtud projektikohaselt, ja vormistab käetud tööde joonised ja akti. Kaablite ühendustöid võivad teha üksnes elektriala asjatundjad.

Elektritöö ettevõtja poolt sooritatavad elektritööd

Elektripaigaldiste käitu reguleeriva standardi järgi nimetatakse elektritööks tööd elektripaigaldises, selle juures või lähedal, nt. katsetamist, mõõtmist, remonti, asendamist, uuendamist, laiendamist, paigaldamist, hooldamist ja kontrolli. Elektriohutusseadus lisab neile veel elektriseadme remontimise, ümberehitamise, kontrollimise, katsetamise ja hooldamise ning elektri-paigaldise projekteerimise.

Tulenevalt elektritööde tegemise ohtlikkusest nii tööde teostajale, kõrvalistele isikutele kui ka elektripaigaldise kasutajatele, esitab elektriohutusseadus elektritööde teostamiseks õigustatud isikutele rea nõudeid ja piiranguid. Nii näiteks lubatakse elektritöödele füüsilisi isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kelle pädevus ja tervislik seisund vastavad tehtavale tööle. Elektritöö tegemine majandustegevusena (tegutsemine elektritöö ettevõtjana) on juriidilistel isikutel (sealhulgas füüsilisest isikutest ettevõtjail) lubatud riikliku majandustegevuse registri registreeringu olemasolul. Registreeringu tegemiseks on üks tähtsamaid nõudeid, et ettevõttes oleks olemas pädevustunnistust omav elektritööd juhtiv isik.

Elektritööd juhtiv isik peab olema pädev elektritööd nõuetekohaselt korraldama ning seejuures tagama õigusaktides elektritööde kohta kehtestatud nõuete täitmist. Tal peab olema •erialane ettevalmistus, ■töökogemus elektritöö tegemisel,

■teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest.

Nimetatud nõuete täidetuse peab olema hinnanud hindaja-tõendaja, kes on isikule omistanud pädevus-tunnistusele kantud pädevusklassi töötamiseks elektritööd juhtiva isikuna, lähtudes elektripaigaldise nimipingest ja tööde keerukusest. Elektritööd juhtiv isik on kohustatud tagama, et

1) elektritöö tegemisel järgitaks õigusaktides sätestatud nõudeid;

2) elektritööd teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;

3) elektriseade või -paigaldis oleks pärast elektritöö tegemist kasutamiseks ohutu;

elektritöö käigus toimunud avariist või õnnetusjuhtumist teatataks viivitamatult Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

Elektritöö ettevõtja peab

1)olema elektritööd juhtiva isikuga vastavasisulises õigussuhtes elektriohutusseaduses sätestatud kohustuste täitmiseks, väljaarvatult juhtumil, mil füüsilisest isikutest ettevõtja on ise elektritööd juhtivaks isikuks;

2)elektritööd juhtiva isiku vastavus nõuetele peab olema hinnatud ja tõendatud ning talle peab olema omistatud pädevusklass;

3) valdama piisavaid vahendeid ja dokumentatsiooni elektritöö tegemiseks;

4) tagama, et elektritööd teeksid selleks piisavat elektriohutusalast ettevalmistust omavad isikud;

5) dokumenteerima elektritöö tegemise.

Elektritöö ettevõtja peab pärast elektritöö tegemist veenduma mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektriseadme või -paigaldise dokumentatsiooni alusel, et elektriseade või -paigaldis vastab elektriohutusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui elektritöö ettevõtja tuvastab, et elektriseade või -paigaldis ei vasta nendele nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele elektriseade või -paigaldis pärast elektritöö tegemist üle antakse.

Ülaltoodust tuleneb, et elektripaigaldises elektritöid teinud elektritöö ettevõtja on kohustatud näiteks pärast renoveerimistööde lõppu esitama tellijale ka dokumentatsiooni teostatud tööde, elektripaigaldise teostusjooniste, mõõtmisprotokollide, tehnilise kontrolli teostamise ja selle tulemuste kohta.

Käidukorraldaja

Käidukorraldaja vajadus

Elektripaigaldiste käitu reguleeriva standardi järgi nimetatakse elektripaigaldise käidukorraldajaks isikut, kellele on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Standard lisab, et mõne nendest kohustustest võib nõutaval viisil panna ka teistele isikutele. Elektriohutusseadus mõistab kaidukorraldaja all vastava padevustunnistusega isikut. Sellest tulenevalt ei pruugi isik, kes korraldab käitu, olla veel kaidukorraldaja. Kaidukorraldaja on spetsialist, kes on elektrialal pädev ja lepingusuhte alusel eelkõige korraldab (organiseerib) elektripaigaldise nõuetekohase käidu.

Nagu eespool juba öeldud, on omanik kohustatud määrama padevustunnistusega kaidukorraldaja ehitise madalpinge-elektripaigaldisele, kui selle peakaitsme nimivool on üle 100 A. Kui peakaitsme nimivool on 100 A või alla selle, võib käitu teostada pädevus-tunnistuseta käiduelektrik, kelle teadmistest on kontrollitud vaid elektriohuteadlikkus. Sellise väiksema elektripaigaldise käitu võib korraldada ka ülaltoodud nõuetele mittevastav omanik ise, kui ta elektritöid laseb teha elektrikul või elektritööettevõtjal.

Elektriohutusseadus eristab teineteisest kaidukorraldaja ja elektritööd juhtiva isiku ning sätestab neile erisugused õigused ja kohustused. Seetõttu on eraldi nimetatud, et kaidukorraldaja võib olla selle elektripaigaldise elektritööd juhtivaks isikuks, mille käidukorraldajaks ta on määratud. Kas konkreetseid elektritöid teeb tellimuse järgi elektritööde firma, omaniku poolt palgatud elektrik või kaidukorraldaja ise, on omaniku otsustuse küsimus ning sõltub nii paigaldisest kui ka vajadustest.

Käidukorraldajal peavad olema

■erialane haridus,

■teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest,

■töökogemus ulatuses, mis tagab ohutuse elektripaigaldise kasutamisel.

Nimetatud nõuete täidetuse peab olema hinnanud hindaja-tõendaja, kes isiku pädevustunnistusel näitab tema pädevusklassi (mis tavaliselt on A, B või C). Kui ehitise omanik või valdaja soovib käidukorraldajaks määrata juba töötava, kuid pädevustunnistuseta elektriku, tuleb tema koolitamiseks ja vastavale pädevuseksamile suunamiseks hinnata tema sobivust selleks. Vastava otsuse tegemiseks tuleb teada pädevusnõudeid. Neid on kasulik teada ka kaidukorraldaja valikul ja vastava lepingu sõlmimisel. Seejuures tuleb kindlasti hinnata pädevusklassi sobivust konkreetse paigaldise käidukorraldajana töötamiseks.

Nii kaidukorraldaja kui ka elektritööd juhtiva isiku pädevusnõuded vastavalt pädevusklassidele on sätestatud majandusministri määrusega. Alljärgnevalt esitatakse pädevusnõuete lühikokkuvõte

Pädevusklassid

Pädevustunnistused jagunevad klassidesse A, A1, B, B1 ja C sõltuvalt elektri-ja käidutöödest, mille juhtimisõiguse tunnistus annab.

A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes.

A1-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes, kuid ei anna õigust juhtida elektripaigaldise projekteerimistöid.

B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri-ja käidutöid kuni 1000 V nimivahelduvpingega elektripaigaldistes, olenemata peakaitsme nimivoolust.

B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida kuni 1000 V nimivahelduvpingega elektripaigaldiste projekteerimis- ja ehitamistöid peakaitsme nimivoolu korral kuni 63 A, käidutöid aga peakaitsme nimivoolu korral kuni 250 A. Paljudes elamutes sobib see vähemalt 4-aastase töökogemusega elektrikutele.

C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida kuni 1000 V nimivahelduvpingega elektriseadmete remonditöid elektrilaborites või remonditöökodades. See klass seega elektripaigaldise käidukorraldajale ei sobi.

Hariduse ja töökogemuse olemasolu tõendab taotleja usaldusväärse tõendusmaterjali esitamisega nõuetele vastavuse hindajale ja tõendajale, kes hindab taotleja vastavust sätestatud nõuetele. Vajaduse korral tuleb pädevustunnistuse taotlejal esitada lisadokumente ja -andmeid pingealuste tööde õiguse ja väljaõppe, tööandja ja alluvusvahekorra, täidetud tööülesannete ning muude isiku hindamise ja tõendamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Hariduse ja töökogemuste olemasolu võib tõendada ka välisriigis omandatud haridust ja töökogemusi tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemused vastavad Eestis nõutavaile.

Pädevuseksam

Elektriohutusnõuete tundmist kontrollitakse kirjalikult pädevuseksamil. Selliseid eksameid korraldab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja. Eksamil võib kasutada väljaandeid, milles sisalduvate nõuete tundmine seatakse pädevuseksami sooritamise eelduseks. Kasutada võib ka muid väljaandeid ja abimaterjale, välja arvatud näidisülesanded ja varem toimunud eksamite küsimustikud. Isikul, keda eksamineeriti, on õigus saada teavet oma eksamitulemuste kohta. Eksami positiivne tulemus tõendab elektriohutusalaste teadmiste vastavust nõuetele ja annab isikule õiguse kolme aasta jooksul taotleda pädevus-tunnistuse väljastamist, tõendades seejuures eeltoodud hariduse ja töökogemuse nõuete täidetust.

Käidukorraldaja kohustused

Käidukorraldaja on kohustatud tagama, et elektripaigaldist kasutataks elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt. Sealhulgas peab ta

tagama, et elektripaigaldise kasutamine või töö elektripaigaldises peatataks, kui on ilmnenud otsene oht inimestele, varale või keskkonnale, kuni ohu möödumiseni või kõrvaldamiseni;

tagama, et oleks olemas korrapärast hooldust nõudva elektripaigaldise hoolduskava ning et seda järgitaks;

tagama, et elektriohtude vältimiseks rakendataks käidu-ja töötoimingutel elektripaigaldistes isikuid, kes omavad tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ja kogemusi ja kelle ohuteadlikkuse alalhoiuks käidukorraldaja või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja neid teadmisi kord aastas perioodiliselt kontrollib;

olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalvetoimingute teostamisel, millest tulenevalt ka omanik peab teadma tema asukohta ja sidevahendite numbreid.

Käidu- ja hoolduskava

Tulenevalt elektriohutusseadusest ja majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusest peab käidu-korraldajat omava elektripaigaldise (ehitise, mille peakaitsme nimivool on suurem kui 100A ) käit toimuma hoolduskava (käidukava) alusel. Selline kava on otstarbekas koostada ka väiksemale elektri-paigaldisele, mille peakaitsme nimivool on 100 A või alla selle ja mille käitu korraldab käiduelektrik. Käidukava peaks koosnema vähemalt alljärgnevalt kirjeldatud osadest.

Käidu organisatsiooniline korraldus

Käidukavas näidatakse, millise lepinguga ja milliseks ajavahemikuks on käidukorraldaja määratud. Ühtlasi näidatakse käidukorraldaja nimi, pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Piisavalt suure töömahu korral võib käidukorraldaja olla palgaline, töölepingu järgi tegutsev isik, kuid enamasti kasutatakse tööettevõtulepingut. Kui käidukorraldaja määramise leping on sõlmitud elektritööde firmaga, näidatakse firma nimi, lepingu kehtivuse aeg ning selle firma konkreetne füüsiline pädevustunnistusega isik, kes on ehitise käidukorraldajaks määratud, tema pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Kui on tegemist suurema ehitisega, kus käidu korraldamiseks on määratletud teatud käsuliinid, on otstarbekas ka see käidukava organisatsioonilise korralduse osas ära näidata. Kui käidukorraldajal on vaja kasutada tööde tegemisel elektritööde ettevõtjate abi, on otstarbekas fikseerida selliste ettevõtjate leidmise kriteeriumid või juba leitud ettevõtja.

Elektrialanae ohuteadlikus

Kui käidu korraldamiseks on palgatud oma hooldus-ehk käiduelektrik(ud), kes tegutsevad käidukorraldaja juhendamisel, tuleb käidukorraldajal tagada, et töötajad tunnevad vajalikus mahus ohutusnõudeid, -eeskirju ja -juhiseid. Vastavad dokumendid peavad olema igale käiduelektrikule kättesaadavad. Ohtlikke töid tohivad teha üksnes isikud, kellel on nende tööde tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused või kes töötavad pädeva järelevalve all. Selles käidukava punktis tuleb näidata, kes tohivad teha lülitusi, kes pingealuseid töid, kes on tööjuhtijad. Sobiv oleks siin näidata täiendõppe plaan ning kui tihti ja millal toimub teadmiste kontroll, kes teadmiste kontrolli teostavad ja milline dokument tõendab kontrolli läbimist. Majandus- ja kommunikat-siooniminisri määruse kohaselt tohib oma alluvate elektriohuteadlikkust kontrollida käidukorraldaja. Viimase puudumisel tuleb teadmisi lasta kontrollida isiku hindajal-tõendajal. Siin ei tohiks segi ajada tava-elektriku elektriohuteadlikkuse kontrolli ja käidukorraldaja (või elektritööde juhi) pädevuseksameid.

Dokumentatsioon

Elektripaigaldise kohta peavad olema kättesaadavad hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja kõik muud vajalikud dokumendid. Nende hulka kuuluvad ka jaotuskilpide tegelikkusele vastavate skeemide koopiad. Käidukava selles punktis näidatakse, millised skeemid ja joonised on olemas ning millises mahus on neist koopiaid. Ühtlasi näidatakse, millised kontrollmõõtmiste protokollid ja millised seadmete kasutus-juhendid on olemas ning kus ja kelle käes kõik need dokumendid asuvad. Töölepinguga käidukorraldaja olemasolul tuleb tööandjal tagada vajalike elektri-ohutusnõudeid sätestavate seaduste, määruste, standardite, eeskirjade ja juhendite kättesaadavus käidukorraldajale, sest pädevustunnistusega isik peab neid tundma. Seejuures on vaja teada, et elektrialaste standardite ja eeskirjade kehtivus Eestis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr. 33 [3], mis ütleb, et elektriohutusseaduse nõuete täitmiseks madal-ja kõrgepingelistes elektripaigaldis-tes tuleb lähtuda vastavatest Eesti standarditest (EVS), Euroopa Elektrotehnilise Standardimiskomitee (Comite Europeen de Normalisation Electrotechnique, CENELEC) standarditest (EN) või harmoneerimis-dokumentidest (HD) ja/või Rahvusvahelise Elektro-tehnikakomisjoni (\nternational Electrotechnical Com-mission) standarditest (IEC) või nimetatutega vastavuses olevatest dokumentidest. Alates 1. jaanuarist 2004, mil Eesti Standardikeskusest sai Euroopa standardimisorganisatsioonide CEN ja CENELEC täisliige, on Euroopa standardid ja harmoneerimis-dokumendid Eesti normdokumentide ees prioriteetsed ja vastuolude kõrvaldamiseks on igaühes neist kehtestatud konkreetsed tähtajad. Nõudeid ehitiste elektripaigaldistele sätestavad eeskätt standardisarjad EVS-IEC 60364, EVS-HD 60364 ja EVS-HD 384. Osades, mis nende standarditega veel haaratud ei ole, saab kasutada ka nende eelmistel trükkidel põhinevat eeskirja EEI 3:1994 (Ehitiste madalpinge-elektri-paigaldised).

Töökorraldus

Selles kavapunktis näidatakse, kuidas on ehitises piiratud tavaisikute juurdepääs elektriohtlikesse paikadesse. Näidatakse konkreetselt, milliste ruumide ja jaotuskilpide uksed peavad olema lukus, kelle käes on võtmed ja kellele neid välja antakse. Elektritööde tegemisel on töökoha selgeks määratlemiseks ja tähistamiseks vaja vastavaid vahendeid. Käidukavas tuleb seetõttu näidata, millised ohukirjadega lindid, tõkked, suunavad ja hoiatavad sildid on olemas, kus neid hoitakse ja kuidas tagatakse nende korrasolek. Näidatakse, millised elektritöödeks ettenähtud tööriistad, seadmed ja kaitsevahendid on olemas, kus neid hoitakse, kuidas hooldatakse, millise ajakava järgi kaitsevahendeid teimitakse ja kes nimetud vara ja toimingute eest vastutab. Elektritööde teostamisel vastutab töötoimingute ohutuse eest töö juhtija. Kui elamul on rohkem kui üks elektrik, näidatakse nimeliselt, kes võivad tööjuhtijateks olla. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik (näiteks töökäsu kujul). Selle vorm, kasutamise kord ja täitmise näidis esitatakse käidukava selles jaotises.

Käidutoimingud

Käidutoimingud jaotatakse:

■ tavakäidutoiminguteks,

■ töötoiminguteks,

■ hooldustöödeks.

Tavakäidutoimingute kirjeldamisel näidatakse, millise ajagraafiku alusel toimuvad korralised ülevaatused, mida ja kus mõõdetakse ja katsetatakse (näiteks turvavalgustust), kes neid toiminguid teeb ja kuidas need läbi viiakse. Ühtlasi näidatakse, kes, kus ja kuidas teeb lülitustoiminguid.

Töötoimingute (pingevabade, pingealuste ja pingelähedaste tööde) juures tuleb täita nõudeid, mis on sätestatud standardis EVS-EN 50110-1. Nende nõuete täitmise oskust kontrollitakse elektrialase ohuteadlikkuse kontrolli läbiviimisel.

Hooldustööde juures näidatakse ennetavate, korrastavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette. Tuuakse ära vahetamistööde (kaitsmete, lampide jm. vahetuse), rikete kõrvaldamise ja avariiliste tööde protseduurid. Näidatakse üksiksõlmede ja komponentide (jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu- ja rikkevoolukaitselülitite, talitlus-ja kaitselahutuslülitite, liidete, elektrimootorite, küttekaablite, maanduspaigaldiste, tava- ja turva-valgustite jm.) hooldamise ja korrastamise vajadus.

Tehnilise kontrolli toimingud

Näidatakse millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehniline kontroll, millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti. Näidatakse, kuidas ja millal kõrvaldati või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine kontroll ja millistel põhimõtetel valitakse korralise kontrolli teostaja.

Käidutoimingute ohutus

Elektripaigaldise käitu tuleb korraldada nii, et see oleks kasutamisel ohutu ning et oleks tagatud elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmine. Nõuded loetakse täidetuks, kui käidu korraldamisel juhindutakse standardist EVS-EN 50110-1 või selle standardi nõuetega vastavuses olevatest dokumentidest. Järgnevalt on esitatud lühendatud väljavõtteid sellest standardist, mis peaksid võimaldama elamu omanikule või valdajale hinnata käiduelektrikute ettevalmistust ja tegutsemist elektritööde tegemisel, sest elektritööle tohib lubada vaid selleks ettevalmistatud isikuid.

Käiduohutuse põhialused

Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb välja selgitada elektrilised riskid. Selle alusel tuleb kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute ohutuse eest kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute eest on määratud Eesti Vabariigi töötervishoiu ja tööohutuse seadusega, elektriohutusseadusega, kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pädeva järelevalve all. Töö keerukus tuleb asjatundjate kaasamisel kindlaks teha enne töö alustamist, et valida töö teostamiseks vastavalt vajadusele elektrialaisikuid, ohuteadlikke või tavaisikuid. Juurdepääs paikadele, mis võivad olla tavaisikutele elektriohtlikud, peab olema piiratud. Piiramis-ja juurdepääsuviisi eest vastutab käidukorraldaja. Enne mis tahes muudatuste ettevõtmist elektripaigaldise talitluskorralduses või enne töö alustamist peavad töö juhtija ja elektripaigaldise käidukorraldaja kokku leppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on töö sooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seisneb elektripaigaldises, sellejuures või lähedal kavandatav töö. Keeruka töötoimingu kava peab olema kirjalik.

Enne töö alustamist tuleb elektritöö tegijal elektripaigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taaspingestada ajalise kokkuleppe järgi, vaid üksnes konkreetse loa alusel.

Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingit töötoimingut sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi, juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Juurdepääsu takistavaid esemeid ega kergestisüttivaid materjale ei tohi paigutada lülitusega juhtimisaparatuuri juurde viivatele teedele, väljapääsuteedele, nende teede köhale ega lähedusse ega ka paikadesse, kust aparatuuri käitatakse. Kohtades, kus võib tekkida elektrikaar, ei tohi olla põlevmaterjale.

Elektripaigaldises, selle juures või lähedal ohutuks töötamiseks ettenähtud tööriistad, -seadmed ja -vahendid peavad vastama oma otstarbele, neid tuleb asjakohase hooldamisega hoida kasutamiskorras ja neid tuleb ettenähtud viisil kasutada. Tööriistade, -seadmete ja -vahendite kasutamiskorrasoleku tagamine hooldamisega tähendab nende perioodilist ülevaatust ja ettenähtud juhtudel elektrilist teimimist, sealhulgas elektrilise terviklikkuse ja mehaaniliste

omaduste kontrolli pärast remonti ja/või modifitseerimist. Töövahendite hulka kuuluvad mitmesugused kaitsevahendid nagu isoleerjalatsid, -kindad ja -kalossid, silma-ja näokaitsed, peakaitse (kaitsekiiver vms.), kaitseriietus, isoleermatid, -alused ja -platvormid, painduvad ja jäigad isoleerpiirded, isoleer-tööriistad (nii isoleermaterjalist kui ka isoleerkattega), isoleervardad ja -kepid, ohutuslukud, -sildid ja -märgid, pingeindikaatorid ja -näiturid, seadmed kaabli asukoha määramiseks, maandamis- ja lühistamisseadmed ja -vahendid, kaitsekatted ja toendid.

Vajalikel juhtudel tuleb töö või tegevuse ajaks paigaldada vastavasisulised märgid ja/või sildid, et juhtida tähelepanu võimalikele ohuallikatele. Elektripaigaldises peavad olema kättesaadaval hetkeseisule vastavad joonised, skeemid ja dokumentatsioon.

Tavakäidutoimingud

Lülitustoimingud on ette nähtud elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Väljalülitamist enne ja sisselülitamist pärast pingevaba tööd võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud vastavalt sätestatud korras.

Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest.

Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid. Kui puudusi on avastatud, tuleb rakendada nõuetekohased meetmed nende kõrvaldamiseks.

Töötoimingud

Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse põhireeglitele peab elektripaigaldise käidukorraldaja või töö juhtija tagama, et tööd teostav personal oleks põhjalikult ning töö eripärale vastavalt instrueeritud nii enne töö alustamist kui ka töö käigus. Enne töö alustamist peab töö juhtija esitama elektripaigaldise käidukorraldajale teate, milles on näidatud töö iseloom, kõht ja kavandatud tööst tulenevad muudatused elektripaigaldises või selle käidus. Eelistada tuleb kirjalikku teadet, eriti kui on tegemist keeruka tööga. Loa töö alustamiseks, katkestamiseks või lõpetamiseks võib anda ainult elektripaigaldise käidukorraldaja. Tehtavad tööd võivad olla

■pingevabad,

■pingealused,

■pingelähedased.

Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmed elektrilöögi, lühisvoolude toime ja elektrikaare toime eest. Töötamiseks tuleb tagada pingele vastav isolatsioonitase, näiteks isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega. Tuleb arvestada ka seda, et pingestatud juhtide läheduses asuvates muudes juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Induktsioon-mõjustatud liinidel töötamisel tuleb kasutada eri-kaitsemeetmeid, näiteks maandamist.

Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist, tuleb tööd elektripaigaldise pingealdistel juhtivatel osadel või nendega vahetult ühendatud elektriaparaatidel ohu vältimiseks viivitamatult katkestada.

Pingevaba töö tegemiseks tuleb pärast töökoha piiritlemist täita viis järgmist põhinõuet allesitatud järjekorras:

■ täielik kaitselahutamine,

■ eksliku tagasilülitamisvõimaluse välistamine,

■ paigaldise pingetuse kontroll,

■ maandamineja lühistamine,

■ juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvatele pingestatud osadele.

Loa mingi töö alustamiseks peab töö juhtija(te)le andma elektripaigaldise käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud või nende järelevalve all olevad isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse, tuleb kaitse-lahutusega eraldada kõigist toiteallikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati, tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest, eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pingeindikatsioonivahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madalpinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside või pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi (maapotentsiaali) vahel. Maandus- ja lühistamisseadmed või -vahendid tuleb enne ühendada maanduspunktiga ja alles seejärel maandatavate osadega. Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada pingealuse töö jaoks sätestatud erimeetmeid. Loa töö alustamiseks võib töötajatele anda ainult töö juhtija. Pärast töö lõpetamist ja töökoha ülevaatust tuleb kõik töö jooksul kasutatud tööriistad, seadmed ja vahendid töökohalt kõrvaldada. Alles pärast seda võib alustada taaspingestamistoiminguid. Kui töö juhtija on veendunud, et elektripaigaldis on valmis taaspingestamiseks, tuleb tal esitada elektri-paigaldise käidukorraldajale sellekohane teade.

Pingealuseid töid kasutatakse elamutes harva. Nendel töödel tuleb hoolikalt rakendada elektrilööki ja lühist välistavaid kaitsemeetmeid. Keeruka töö korral tuleb ettevalmistustööd kavandada kirjalikult ja varakult. Enne töö algust tuleb töötajatele selgitada, milles töö seisneb, milliseid ohutusvõtteid rakendatakse, missugused on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja -seadmeid kasutatakse. Pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast tule- ja plahvatusohu kõrvaldamist. Välistöödel tuleb arvestada ilmastikuolusid. Pingealune töö tuleb keelata, katkestada või edasi lükata tugeva vihma või halva nähtavuse korral või kui tööriistade käsitsemine läheb töötajatel raskeks. Äikese korral ei tohi pingealust tööd alustada ega jätkata. Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindel asend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks. Töötajad peavad kasutama sobivaid ning pingealuste tööde nõuetele vastavaid isikukaitsevahendeid.

Sõltuvalt töö iseloomust võivad pingealuseid töid teha ohuteadlikud või elektrialaisikud, kes on nendeks töödeks välja õpetatud; eriväljaõpetel ole vaja mõnedel lihtsamatel töödel. Eriväljaõpe peab vastama pingealuse töö erinõuetele ja koosnema teoreetilisest osast ning praktilistest harjutustest. Pingealuse töö oskused tuleb säilitada nõutaval tasemel tegeliku töö ja/või kordusõppega. Hea üldreeglina tuleb pingealuse töö õigust revideerida igal aastal. Väljaõppe eduka läbimise kohta tuleb välja anda tunnistus, mis kinnitab, et isik on võimeline tegema väljaõppele ja omandatud oskustele vastavaid pingealuseid töid.

Pingelähedasi töötoiminguid võib sooritada ainult siis, kui ohutusmeetmed välistavad pingestatud osade puudutamise või töötaja küündimise pingealuse töö tsooni. Elektriohtude vältimiseks pingestatud osade lähedal tuleb üldreeglina kasutada kaitsevarjeid, -katteid või -ümbriseid või isoleerkatteid. Tuleb hoolikalt tagada töötaja püsikindel asend, mis jätaks töötaja mõlemad käed vabaks. Enne töö alustamist peab töö juhtija töötajatele (eriti neile, kes ei ole tuttavad pingelähedase tööga) selgitama ohutute kauguste hoidmise vajadust, rakendatud ohutusmeetmeid ja ohutu käitumise reegleid. Töötaja ise peab tagama, et ta ühegi liigutusega ei puudutaks oma kehaosa, tööriista ega käsitsetava esemega pingestatud osi. Eriti hoolikas tuleb olla pikkade esemete nagu näiteks tööriistade, kaabliotste, torude, redelite jms. käsitsemisel. Vajaduse korral tuleb rakendada oludekohast järelevalvet. Ettevaatusmeetmete täitmisel võivad pingelähedase töö sooritatada tavalises korras elektriala- või ohuteadlikud isikud.

Ehitus-ja muudel mitteelektritöödel, näiteks:

■töötamisel tellingutel,

■töötamisel tõsteseadmete, ehitusmehhanismide ja transportööridega,

■ehituslikel paigaldustöödel,

■veotöödel,

■värvimisel ja uuendustöödel,

■ muude seadmete ja ehitusseadmete paigutamisel,

tuleb alati, eriti aga õõtsuvate koormuste tõstmisel ning transpordi- ja tõsteseadmete kasutamisel, tagada ettenähtud kaugus lähimatest elektrijuhtidest ja pingestatud paljasosadest.

Hooldustööd

Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldis nõutavas seisukorras. Kõik hooldustoimingud peavad olema kooskõlastatud elektripaigaldise käidukorraldajaga. Hooldust tohivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud ohuteadlikud või elektrialaisikud. Hooldustöö võib endast kujutada

■tööd, mis on seotud elektrilöögi-, lühise- või elektrikaareriskiga ja millel seetõttu tuleb rakendada sellekohaseid ohutusnõudeid,

■tööd, mida seadmete ehitus võimaldab teha lihtsustatult (näiteks kaitsmete ja lampide vahetamine).

Hooldustööde kord on sätestatud Eesti standardis EVS 807:2004.

Remonditöö võib koosneda rikke asukoha määramisest, rikke kõrvaldamisest ja/või komponentide asendamisest ja paigaldise remonditud osa vastuvõtmisest.

Vahetamistöö madalpingepaigaldistes, kui kaitsmed on paigutatud kaitsmepesadesse või -hoidjatesse selliselt, et inimene on kaitstud otsepuute ja võimaliku lühise eest, võib kaitsmeid vahetada tavaisik pingetust kontrollimata. Üldjuhul, kui ei ole ette nähtud teisi tööviise, tuleb kaitsmed vahetada pingevabalt. Lampe ja nende väljavõetavaid liiteseadiseid nagu nt. süütureid tuleb vahetada võimalust mööda pingevabalt. Madalpingepaigaldistes, kui seadmed tagavad täieliku kaitse otsepuute (pingestatud osa puudutamise) eest, võib lampe ja liiteseadiseid vahetada tavaisik pinge all. Kõigil muudel juhtudel tuleb vahetamine sooritada remonditoimingute nõuete järgi.

Hooldustöö lõpetamise järel peab hooldustöö juhtija andma paigaldise üle elektripaigaldise käidu-korraldajale. Elektripaigaldise käidukorraldajat tuleb teavitada paigaldise hooldusjärgsest seisukorrast.

Tehnilise kontrolli kord ja kontrollmõõtmised

Elektripaigaldiste liigitus

Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.

Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad

1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure;

2) plahvatusohutsoonis;

3) suurõnnetusohuga objektil (selliste objektide loetelu peab Päästeamet).

Teise liigi elektripaigaldised on

1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis;

2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö-ja laboratooriumiruumis;

3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure;

4) kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on üle 35 ampri;

5) kõrgema kui 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis.

Kolmandasse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis ei kuulu esimesse ega teise liiki.

Loetelust nähtub, et korterelamud tervikuna kuuluvad üldreeglina teise liigi paigaldiste hulka, korterid üksikult aga enamasti kolmandasse liiki. Eramud ehk üksik-elamud võivad kuuluda nii teise kui kolmandasse liiki, sõltuvalt peakaitsme nimivoolust.